Gingiviit ehk igemepõletik ja parodontiit on sama haiguse kaks erineva raskusega vormi. Mõlemad saavad tavaliselt alguse hambakatust – kleepuvast bakterikihist, mis koguneb hammaste ja igemepiiri juurde.

Lähivaade punetavatest ja põletikulistest igemetest hammaste ümber, mis viitab gingiviidile
Foto: Illustreerib gingiviiti

Gingiviit on varasem ja kergem staadium. Põletik piirdub peamiselt igemega. Ige võib olla punane, paistes, hell või veritseda hambaid pestes. Hea uudis on see, et selles faasis ei ole hamba kinnituskude ega lõualuu veel püsivalt kahjustunud. Seetõttu saab gingiviiti sageli tagasi pöörata parema suuhügieeni ja hambaarsti või suuhügienisti tehtud puhastusega.

Parodontiit on tõsisem haigus. See tekib siis, kui igemepõletik jääb pikemaks ajaks ravimata ja põletik liigub sügavamale. Ige hakkab hambast eemalduma, tekivad igemetaskud, kuhu bakterid kogunevad, ning kahjustuda võivad hamba kinnituskude ja lõualuu. Selle tagajärjel võivad hambad hakata liikuma ning raskematel juhtudel võib hamba kaotada.

Lähivaade parodontiidist kahjustatud hammastest ja igemetest, kus on näha igemete taandumist ning ulatuslikku hambakivi kogunemist
Foto: Illustreerib parodontiiti

Lihtne võrdlus on selline: gingiviit on hoiatusmärk, parodontiit aga juba sügavam kahjustus. Mida varem igemete veritsusele või tursele tähelepanu pöörata, seda lihtsam on haigust peatada.