Igemehaigus on põletik, mis tekib hammast ümbritsevates kudedes – igemetes ja raskemal juhul ka hamba kinnituskudedes ning lõualuus. Kõige lihtsamalt öeldes on see keha reaktsioon bakteritele, mis kogunevad hammaste ja igemepiiri juurde.
Haigus algab hambakatust. Hambakatt on pehme ja kleepuv bakterikiht, mis tekib hammastele iga päev. Kui seda hambaharja ja hambavaheharjade või hambaniidiga korralikult ei eemaldata, muutub see aja jooksul kõvaks hambakiviks. Hambakivi külge kinnitub veel rohkem baktereid ning igemed hakkavad ärrituma.
Alguses võib inimene märgata, et igemed on punased, hellad, paistes või veritsevad hambaid pestes. Seda varajast staadiumi nimetatakse igemepõletikuks ehk gingiviidiks. Selles faasis on kahjustus sageli veel tagasi pööratav.
Kui põletik kestab kaua, võib see liikuda sügavamale. Ige hakkab hambast eemalduma, tekivad igemetaskud ning bakterid pääsevad hamba kinnituskudedeni. Seda nimetatakse parodontiidiks. Ravimata parodontiit võib põhjustada hammaste loksumist ja isegi hammaste kaotust.
Igemehaiguse teket soodustavad kehv suuhügieen, suitsetamine, diabeet, pärilikkus ja harvad hambaarsti külastused.
