Igemehaigused

Igemehaiguste sümptomid

  • Veritsevad igemed (pesemisel)

  • Igemete puhevus, turse

  • Iigemete taandumine

  • Hammaste tundlikkus

  • Halb hingeõhk, mis ei kao vaatamata harjamisele ja niiditamisele

  • Igemete pakitsemine

  • Vahede tekkimine hammaste vahele (hammaste liikuvus)

Igemepõletiku peamine põhjus

Kõige sagedamini esinevad igemehaigused on erinevad igemepõletikud (parodontiit ja gingiviit).

Igemepõletike peamiseks põhjustajaks on suuõõne mikroobid, mis katavad hambaid tiheda värvitu kilena.

Mis on parondontiit?

Parodontiit on mikroobidest põhjustatud põletikuline haigus, mis kurnab keha. Parodontiiditekitajad mikroobid võivad siseneda vereringesse ning rännata teiste elutähtsate organiteni ning põhjustada seal põletikke.

Uuringud on näidanud, et sellisel teel:

  • Võivad tekkida südamehaigused.
  • Suureneb insuldi oht.
  • Suureneb enneaegsete ja madalakaaluliste beebide sündimise oht.
  • Halveneb selliste patsientide tervis, kelle organism on eelnevalt nõrgestatud diabeedi, hingamisteede haiguste või osteoporoosi tõttu.

Kes on parodontoloog?

Parodontoloog on hambaarst, kes on spetsialiseerunud igemehaiguste ärahoidmisele, diagnoosimisele ja ravile ning hamba implantaatide paigaldamisele.

Süstemaatiline igemehaiguste ravi jaguneb mitmeks ravietapiks:

  • Algne patsiendi uurimine ja raviplaani koostamine.

  • Põletikuvastane põhiravi (sobiva patsiendipoolse suuhooldusprogrammi välja töötamine ja igemete sügavpuhastus).

  • Vajalik spetsiifiline ravi (antibiootiline ravi, igemete kirurgia, laserravi).

  • Pidev ja süstemaatiline säilitav ravi. Süstemaatilised järelravi visiidid, mille käigus uuritakse eelneva ravi edukust ja tehakse igemete –ja hammaste puhastust.

Kui Te hindate suuõõne ja üldtervist, siis on õige aeg külastada parodontoloogi igemete seisukorra kontrollimiseks.
Mõningatel juhtudel on igemete lokaalne uurimine ainus võimalus õigeaegselt igemehaigusi avastada.

Kuidas igemehaigusi ära tunda?

Igemepõletikud nagu gingiviit ja parodontiit on tõsised infektsioossed haigused, mis jättes ravimata, lõppevad hamba väljalangemisega. Sõna “parodondi” tähendab ümber hamba. Parodondi haigused on kroonilised mikroobide poolt esilekutsutud põletikud, mis haaravad iget ja hammast toetavat luud. Parodondi haigus võib haarata ühte või mitut hammast. Haigus tekib siis, kui mikroobid hambakatus (kleepuv, värvitu kile, mis pidevalt tekib Teie hammastele) põhjustavad igemete põletikku.

Kergema haiguse vormi korral e. gingiviidi puhul on ige punetav, turses ja veritseb kergesti. Patsiendile tekitab see kerget ebamugavust või ei esine üldse mingeid kaebusi. Kõige sagedamini on gingiviidi põhjuseks ebapiisav suuhügieen. Professionaalse ravi korral ja edasise õige hooldamise puhul on gingiviit täiesti väljaravitav.

Terve ige

Gingviit

Ravimata gingiviit võib süveneda parodontiidiks. Ajajooksul hambakatt levib ja kasvab igemepiirist allapoole. Mürgid, mida katus olevad mikroobid eraldavad, ärritavad iget. Need mürgid tekitavad kehas kroonilise põletikureaktsiooni, mille tulemusena keha pöördub enda vastu ja hakkab lagundama iget ja hammast kinnitavat luukudet. Ige eraldub hamba küljest ja tekivad igemetaskud (tühi ruum igeme ja hamba vahel), mis samuti asustatakse mikroobide poolt. Haiguse süvenedes muutuvad igemetaskud sügavamaks ja järjest rohkem igeme- ja luukudet hävib.

 

Pahatihti selle protsessi käigus esineb patsiendil väheseid haiguse märke. Lõpuks hammaste kinnitus jääb nõrgaks ja nad irduvad.

Ige võib olla kohev ja punetav ning hamba küljest lahti, igemeservas võib olla kattu ja hambakivi.

Hammaste vahed võivad hakata suurenema.

Igemete põhjalikum uurimine on eriti vajalik juhul kui Te:

  • Olete ise märganud mõnda igemehaiguse märki.

  • Põete südamehaigust, hingamisteede haigusi või osteoporoosi.

  • Otsustate saada lapse.

  • Keegi Teie pereliikmetest on igemehaige.

  • Tunnete suus ärritust, mis paari nädalaga ei möödu.

Igemehaiguste sümptomid:

  • Veritsevad igemed (pesemisel).
  • Igemete puhevus, turse.
  • Igemete taandumine.
  • Hammaste tundlikkus.
  • Halb hingeõhk, mis ei kao vaatamata harjamisele ja niiditamisele.
  • Igemete pakitsemine.
  • Vahede tekkimine hammaste vahele (hammaste liikuvus).