headerphoto

Korduma kippuvad küsimused

  1. Mida tehakse esmakordsel visiidil parodontoloogi juurde?
    Esimesel korral vaatab parodontoloog üle sinu haigusloo. On oluline, et parodontoloog teaks, kas tarbid mingeid ravimeid.

    Parodontoloog kontrollib su igemeid, et näha, kas ige on taandunud, hindab, kuidas su hambad hammustamisel kokku lähevad ning teeb kindlaks, kas mõni neist on liikuv. Samuti mõõdetakse igemetaskute sügavust. See aitab sinu igemete tervist hinnata. Samuti võidakse kasutada röntgenit, vaatamaks luu tasandit sinu hammaste vahel.

  2. Kui suur on risk, et mul on või areneb igemepõletik?
    Miljonid inimesed põevad igemehaigusi ilma, et nad seda ise teaksid. Meie leheküljelt leiad testi, mis aitab sul hinnata igemehaiguste põdemise riski. Igemehaiguste testi sooritamine

  3. Kes on parodontoloog?
    Parodontoloog on hambaarst, kes on spetsialiseerunud igemehaiguste ärahoidmisele, diagnoosimisele ja ravile ning hamba implantaatide paigaldamisele. Parodontoloog on läbinud ulatusliku väljaõppe sellel alal lisaks ülikooliharidusele. Parodontoloog on kursis viimaste teadmiste ja tehnoloogiatega igemehaiguste diagnoosimise ja ravi valdkonnas. Lisaks suudab parodontoloog läbi viia kosmeetilisi protseduure, et aidata sul saavutada naeratust, millest unistate.

  4. Mis seos on igemepõletikul ja suitsetamisel?
    Uuringud on näidanud, et tubaka tarbimine on üks olulisemaid riskifaktoreid igemehaiguse arenemisel. Suitsetajatel on suurema tõenäosusega hambakatt, sügavamad igemetaskud hammaste vahel ning nad kaotavad rohkem luud ja kudesid, mis nende hambaid toetavad.

  5. Kas on normaalne, kui mu igemed hambaid pestes veritsevad?
    Veritsevad igemed on üks igemehaiguste sümptomeid. Mõtle oma igemekoest nagu oma käe nahast. Kui su käed veritseksid iga kord, kui sa neid peseksid, siis sa teaksid, et midagi on kindlasti valesti.

  6. Mis on igemetaskud?
    Sinu luu ja igemekoed peaksid olema tihedalt ümber hamba. Kui sul on igemehaigus, siis hammast toetavad koed ja luu hävinevad ja hamba ümber jäävad "taskud." Aja möödudes need taskud laienevad ja jätavad bakteritele ruumi elamiseks ja arenemiseks. Sügavamad taskud koguvad aina rohkem baktereid, mis omakorda aitab kaasa suuremale luu ja hamba kinnituskudede kaotusele. Lõpuks, kui liiga palju luud on hävinud, tuleb hambad välja tõmmata.

  7. Kas mu igemepõletik võib olla geenidest tingitud?
    Uuringud on näidanud, et kuni 30% elanikkonnast võivad olla geneetilise soodumusega igemehaigusele. Hoolimata heast suuhügieeni harjumusest on nende inimeste puhul igemehaiguse teke kuus korda tõenäolisem. Nende inimeste kindlaks tegemine testi abiga enne, kui nad ilmutavad isegi haiguse märke, ja nendele juba varajase (ennetava) ravi määramine, võib aidata neil oma hambaid elu lõpuni säilitada.

  8. Kas igemepõletik on nakkav?
    American Dental Association 1997. aasta väljaande järgi võivad igemehaigused kanduda vanemalt lapsele ja ka paaride vahel. Teadlased arvavad, et bakterid, mis põhjustavad igemehaiguseid levivad läbi sülje. See tähendab, et igemehaigust põdeva inimese lähedastel või pereliikmetel on oht samuti sellesse nakatuda. Sama uurimuse põhjal leiab Ameerika Parodontoloogia Akadeemia, et ravi igemehaiguse jaoks võib mõnikord hõlmata tervet perekonda. Kui üks perekonnaliige põeb igemehaigust soovitatakse ülevaatusele tulla tervel perekonnal.

  9. Mida teha, et vältida igemehaigusi?
    Et hambad püsiksid kogu elu, pead sa iga päev oma hammastelt ning igemetelt hambakattu eemaldama. Selleks on vajalik neid harjata ja niiditada. Samuti on olulised regulaarsed hambaarsti külastused. Igapäevane puhastamine hoiab katu moodustumise miinimumis, kuid ei enneta selle tekkimist lõplikult.

    Professionaalne puhastamine vähemalt kaks korda aastas on oluline, et eemaldada katt kohtadest, kuhu hambahari ja niit pole pääsenud.

  10. Kas vanematel inimestel on suurem risk igemehaigustele?
    Sinu risk igemehaigustele kasvab märkimisväärselt koos sinu vanusega. Rohkem kui pooled inimesed, kes on vanemad kui 55 põevad igemehaigusi. Hea uudis on aga see, et uuringu järgi võivad need kõrged arvud olla seotud ka muude riskifaktoritega peale vanuse. Seega pole igemehaigused vanaduse vältimatu osa. Riskifaktorid, mis muudavad vanemad inimesed igemehaigustele vastuvõtlikumaks hõlmavad endas üleüldist tervise konditsiooni, immuunsüsteemi kulumist, ravimite tarbimist, depressiooni, mälu halvenemist ja funktsionaalset halvenemist.

  11. Milliseid suuhügieeni tooteid peaksin kasutama?
    Siin on paar õpetussõna suuhooldustoodete valimiseks. Et teada saada, mis on sobilik just sinule, peaksid rääkima parodontoloogiga.

    Pehmete harjastega hambahari, mis ulatub iga hamba pinnale. Kui su hambaharja harjased on narmendavad või väändunud siis tuleks osta uus. Vana ja kulunud hambahari ei puhasta hambaid täielikult.

    Lisaks tavalistele hambaharjadele on valida ka elektriharjade vahel. Need on ohutud ja efektiivsed enamuse patsientide jaoks.

    Suu niisutajad ei eemalda su suust kattu juhul, kui sa ei kasuta neid koos harjamise ja niiditamisega.

    Muud võimalused on näiteks hambavaheharjad (väikesed harjad, mis puhastavad hammaste vahel asetsevat kattu) ja hambavahetikud (väikesed kepikesed katu eemaldamiseks). Nendega peab aga ettevaatlik olema, kuna valel kasutamisel võivad nad igemetele viga teha. Seega on vajalik enne kasutamist oma parodontoloogiga asi läbi arutada.

  12. Millal peaksin külastama parodontoloogi?
    Kui hindate suuõõne ja üldtervist, siis on õige aeg külastada parodontoloogi igemete seisukorra kontrollimiseks. Mõningatel juhtudel on igemete lokaalne uurimine ainus võimalus õigeaegselt igemehaigusi avastada.
    Parodontoloogi külastamine on tähtis juhul, kui märkad igemehaigustele viitavaid tunnuseid.

Tasuta online konsultatsioon 24h

Alusta vestlust!

 

Kontrolli oma igemehaiguste riski!

Paljud põevad igemehaiguseid, kuid ei ole sellest teadlikud. Alljärgnev test aitab Sul hinnata igemehaiguste põdemise riski.

Alusta testiga siit Igemehaiguste testi sooritamine